Lühinägelikkuse ehk müoopia korral näeb inimene lähedale hästi, kuid kaugel asuvad objektid paistavad udused. Kas nägemist võiks parandada silmade harjutamisega, näiteks vaheldumisi lähedale ja kaugele vaadates või silmi erinevates suundades liigutades?

Tegemist on ühe levinuima küsimusega, mida silmaspetsialistidele esitatakse. Sageli arvatakse, et prillide kandmine muudab silmad laisaks ja võib nägemist halvendada. See aga ei vasta tõele ning tegemist on tugevalt kanda kinnitanud müüdiga.

Katarakt ehk hallkae on sage nägemise halvenemise põhjus. Katarakti korral muutub silma loomulik lääts aja jooksul häguseks ning valgus ei pääse enam võrkkestale sama selgelt kui varem. Tulemuseks võib olla udune nägemine, värvide tuhmumine, valguskartus või raskused hämaras ja pimedas nägemisel.
Kuid katarakti olemasolu ei tähenda automaatselt, et kohe on vaja operatsiooni. Millal on õige aeg opereerida?

Päikesevarjutus on tähelepanuväärne loodusnähtus, kuid selle vaatamine ilma korraliku kaitsevahendita võib põhjustada tõsiseid ja püsivaid silmakahjustusi. Varjutuse ajal võib päike tunduda vähem ere, mis võib tekitada vale tunde, et otse päikesesse vaatamine on ohutu.

Kevadine õietolm võib põhjustada allergilist konjunktiviiti ehk allergilist silmapõletikku. Kui õietolm puutub kokku silma limaskestaga, vallandub immuunvastus, mis tekitab sügelust, punetust ja paistetust. Ennetamaks sümptomeid, tasub vältida või vähendada kontakti allergeeniga, kuid see ei ravi ega leevenda juba tekkinud tugevat põletikureaktsiooni.

Lühinägelikkus ehk müoopia tähendab, et kaugele nägemine on udune. Müoopia põhjuseks on see, et silm murrab valguskiiri liiga tugevasti ning valgus ei lange võrkkestale, vaid selle ette. Lastel tekib müoopia sageli liiga pikaks kasvanud silmamuna tõttu.

Kui külastate silmaarsti või optometristi, on üks esimesi ja tavapärasemaid protseduure silmarõhu mõõtmine. Sageli tehakse seda kiire "õhupahvakuga" või õrna puudutusega ning paljud patsiendid küsivad: "Miks see tegelikult vajalik on, kui mu nägemine tundub korras?"

Vastus on lihtne, kuid elutähtis: silmarõhk on peamine indikaator haigustele, mis võivad röövida nägemise nii salakavalalt, et te ise seda ei märka.

Kollatähni lupjumine on üks peamisi pöördumatu nägemiskaotuse põhjuseid üle 50-aastastel inimestel. Algusjärgus võib haigus pikka aega kulgeda ilma märgatavate vaevusteta, mistõttu on rutiinne silmade kontroll oluline.

Optometristi nõuanded prillide hoolduseks: kuidas puhastada klaase, vältida udu tekkimist ja kaitsta prille temperatuurikõikumiste eest nii talvel kui suvel.