Millal pöörduda lapsega silmakontrolli?

Terve lapse esimesed silmakontrollid leiavad aset erinevate spetsialistide poolt väga varakult. Juba sünnitusmajas hinnatakse vastsündinu silmi nähtavate patoloogiate osas ning vaadatakse punast silmapõhja refleksi. Edasine silmade kontroll toimub regulaarselt perearsti ja kooliõe poolt “Lapse tervise jälgimise juhendi” alusel ning silmaarstile pole kaebuste või näidustuste puudumisel vaja pöördudagi. Perearst hindab juhendi alusel lapse punast silmapõhja refleksi, uurib kaasasündinud glaukoomi ilmingute, kõõritamise, pisarakanali kaasasündinud sulguse osas ja jälgib lapse pilgu fikseerimist. Kui laps on juba suurem ja oskab ise öelda, mida ta näeb, teeb perearst lapsele nägemisteravuse kontrolli. Juhendi järgi tehakse selline nägemisteravuse kontroll 3-aastastele ja edasi juba 5-6-aastastele lastele. Kooliealisi lapsi kontrollivad nägemisteravuse osas perearst ja kooliõde vastavalt juhendile 1., 3., 5., 7., 9. ja 10.klassis. Kui ühes nendest nimetatud kontrollidest leitakse silmade tervise osas kõrvalekalle, suunatakse laps edasi silmaarsti vastuvõtule. 

Sagedasemad ohumärgid vastsündinutel ja väikelastel, mis võivad viidata silmahaigusele ning mille korral soovitatakse pöörduda pere- ja/või silmaarstile, on:

• Ühe silma punase silmapõhja refleksi puudumine mitmel fotol või nähtav valge silmatera

• Sünnijärge silma pidev vesistamine ja rähmamine

• Ühe või mõlema silma kõõritamine

• Pilgukontakti puudumine

• Pidevad silmade liigutused (nüstagmid)

• Ühe silma ülalaug on allpool kui teise silma oma 

• Nähtav silmade või laugude ehituslik patoloogia

• Silmade valguskartlikkus

Koolieelsete ja -ealiste laste puhul võivad silmahaigusele viidata lisaks kõikidele eelnevatele ka järgmised probleemid:

• Teleka või muude esemete vaatamine väga lähedalt

• Tahvlile nägemise probleemid

• Sage kissitamine

• Silmade väsimine või valu teke lugemisel

• Sagedased peavalud

• Topeltnägemine

Lapse nägemisteede areng kestab 7.-8.eluaastani ning edasised muutused pole enam võimalikud. Kui selle arengu ajal ei saa laps ühte või mõlemat silma normaalselt kasutada, ei õpi aju nägemist õigesti kasutama ja õpib nägema selle silmaga uduselt, kujuneb välja amblüoopia ehk laisk silm. Seetõttu saab amblüoopiat ka ravida vaid 7.-8.eluaastani. On oluline teada, et kui on kahtlus lapse nägemishäirele, tuleks pöörduda spetsialisti poole enne, kui nägemise areng lõpeb. Amblüoopia sagedasemateks põhjuseks on refraktsioonivead (nt lühi- või kaugnägelikkus), millega prille ei kanta ning eriti ohtlik on refraktsiooniviga siis, kui ühes silmas on see suurem kui teises. Samuti võib amblüoopiat põhjustada kõõritamine või mõni silmahaigus.

Teatud silmahaiguste tekkes võib suurt rolli mängida geneetiline eelsoodumus. Seega on mõistetav, et kui peres on esinenud prillikandmist, laisa silma teket või muid lapseeas avalduvaid silmahaigusi, siis soovitakse lapse nägemist kontrollida sagedamini. Sellist nägemise kontrolli saab teha perearstil, silmaarstil või optometristil. Lastele prille ja ravi määravad silmaarstid.

Kui lapsele on määratud prillid, siis nende retsepti peaks käima silmaarstil kontrollimas vähemalt korra aastas, kui raviplaan ei näe ette teistsugust kontrollide sagedust. 

Ogen Silmakliinikusse on oodatud lapsed ja nende vanemad kõiksuguste silmahaigusi puudutavate küsimuste ja murede korral.