Silmarõhk – miks on selle mõõtmine Sinu nägemise jaoks kriitiline?
Mis on silmarõhk?
Meie silm ei ole tühi kera, vaid täidetud silmasisese vedelikuga, mis hoiab silmamuna kuju ja toidab silma kudesid.
Tasakaal: Silmas tekib pidevalt uut vedelikku ja samal ajal voolab vana vedelik äravoolukanalite kaudu ära.
Rõhu tõus: Kui äravool on takistatud või vedelikku tekib liiga palju, tõuseb rõhk silma sees.
Seda seisundit nimetatakse intraokulaarseks hüpertensiooniks. Kui rõhk püsib liiga kõrge, hakkab see suruma silmapõhjas asuvale nägemisnärvile.
Miks me silmarõhku mõõdame?
1. Glaukoomi varajane avastamine
Peamine põhjus silmarõhu kontrollimiseks on glaukoom ehk rohekae. See on krooniline haigus, mille puhul kõrge rõhk kahjustab nägemisnärvi. Glaukoomi kutsutakse "vaikseks nägemisröövliks", sest algfaasis ei tekita see valu ega nähtavaid muutusi vaateväljas. Kui inimene ise muutust märkab, on nägemisnärvi kahjustus sageli juba pöördumatu.
2. Riski hindamine
Kõrge silmarõhk ei tähenda alati koheselt glaukoomi diagnoosi, kuid see on kõige olulisem riskifaktor. Regulaarne kontroll võimaldab arstil jälgida dünaamikat ja vajadusel sekkuda enne, kui tekib püsiv kahjustus.
3. Ravi tõhususe kontroll
Patsientidel, kellel on juba diagnoositud glaukoom, on rõhu mõõtmine viis kontrollida, kas määratud silmatilgad või operatsioon toimivad piisavalt hästi.
Kuidas silmarõhku mõõdetakse?
Tänapäeval on meetodid kiired ja valutud:
Tontomeetria (õhupahvak): Levinud meetod, kus seade suunab silmale õrna õhujoa. See on kontaktivaba ja kiire.
Aplanatsioonitontomeetria: Täpsem meetod, kus pärast tuimestavate tilkade panemist puudutatakse silma pinda õrna anduriga. See on kuldstandard täpse diagnoosi panemisel.
Milline on "normaalne" silmarõhk?
Tavaliselt peetakse normaalseks vahemikku 10–21 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast). Siiski on oluline teada:
Inimesel võib olla "kõrge" rõhk ilma närvikahjustuseta
Mõnel juhul tekib glaukoom ka normaalse rõhu juures (normaalrõhu glaukoom)
Seetõttu hindab silmaarst lisaks rõhule alati ka nägemisnärvi seisundit ja vaatevälja.
Kui tihti peaks kontrollis käima?
Soovitame silmarõhku kontrollida:
Kord 2 aasta jooksul, kui olete üle 40-aastane ja kaebusi pole.
Kord aastas, kui teie suguvõsas on esinenud glaukoomi või kui teil on diagnoositud lühinägelikkus või diabeet.
Vastavalt arsti juhistele, kui teil on juba diagnoositud kõrge silmarõhk.
Kas Sinu silmarõhku on viimase kahe aasta jooksul mõõdetud?
Ära jäta oma nägemist juhuse hooleks. Ogen Silmakliinikus kasutame kaasaegset aparatuuri, mis muudab kontrolli kiireks ja mugavaks.
