Katarakt ehk hallkae - millal on operatsioon vajalik?
Katarakt ehk hallkae on sage nägemise halvenemise põhjus. Katarakti korral muutub silma loomulik lääts aja jooksul häguseks ning valgus ei pääse enam võrkkestale sama selgelt kui varem. Tulemuseks võib olla udune nägemine, värvide tuhmumine, valguskartus või raskused hämaras ja pimedas nägemisel.
Kuid katarakti olemasolu ei tähenda automaatselt, et kohe on vaja operatsiooni. Millal on õige aeg opereerida?
Mis on katarakt?
Silma sees asuv loomulik lääts on tavaliselt läbipaistev ning aitab valgusel võrkkestale teravalt fokusseeruda. Katarakti tekkimisel muutub lääts häguseks.
Kõige sagedamini tekib katarakt vanusega, kuid seda võivad soodustada ka näiteks diabeet, silmatrauma, mõned silmahaigused, varasemad silmaoperatsioonid ja teatud ravimite, näiteks kortikosteroidide kasutamine.
Katarakt areneb enamasti aeglaselt. Seetõttu ei pruugi inimene alguses isegi märgata, et nägemine on muutunud.
Millised sümptomid võivad viidata kataraktile?
Katarakt võib põhjustada:
udust või hägust nägemist;
vajadust sagedamini prillitugevust muuta;
raskusi hämaras ja pimedas nägemisel;
valguskartust või tugevat pimestamist;
halode nägemist valgusallikate ümber;
värvide tuhmumist või kollakamana nägemist;
kontrastitundlikkuse vähenemist;
raskusi lugemisel, televiisori vaatamisel või autojuhtimisel;
nägemise halvenemist, mida uued prillid enam piisavalt ei paranda.
Eriti häiriv võib olla öine autojuhtimine, sest vastutulevate autode tuled või tänavavalgustus võivad hakata tugevasti pimestama.
Kas katarakti puhul peab ootama, kuni nägemine on väga halb?
Ei pea.
Üks levinud eksiarvamus on, et katarakti operatsiooniga tuleks oodata seni, kuni nägemisteravus on väga palju langenud.
Tegelikult ei peaks operatsiooni vajalikkust otsustama ainult nägemisteravuse numbri põhjal. Näiteks võib inimene näha silmatabelil veel suhteliselt hästi, kuid kogeda samal ajal olulist pimestamist, kontrastitundlikkuse langust või raskusi öösel autojuhtimisega. Soovitame hinnata seda, kuidas katarakt mõjutab inimese igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti, mitte lähtuda ainult nägemisteravusest.
Seetõttu on parem küsimus:
„Kui palju katarakt minu igapäevaelu häirib?“ Mõne inimese jaoks on õige aeg operatsiooniks siis, kui lugemine muutub ebamugavaks. Teise jaoks siis, kui öine autojuhtimine muutub ebaturvaliseks. Kolmandale võib probleemiks olla töö või hobidega tegelemine.
Millal on katarakti operatsioon tõenäoliselt vajalik?
Operatsiooni teostamist tasub silmaarstiga arutada, kui:
1. Nägemine häirib igapäevaelu
Näiteks on raske lugeda, töötada arvutiga, vaadata televiisorit, liikuda tuttavas keskkonnas või teha muid tavapäraseid tegevusi.
2. Öine nägemine on muutunud ebamugavaks või ebaturvaliseks
Pimestamine, halod ja kontrastitundlikkuse langus võivad muuta autojuhtimise eriti ebameeldivaks.
3. Prillid enam piisavalt ei aita
Kui nägemist ei ole võimalik uue prilliretseptiga enam rahuldavalt korrigeerida, võib põhjuseks olla katarakt.
4. Nägemise kvaliteet on langenud
Silmatabeli näit ei pruugi alati kirjeldada kogu probleemi. Kontrasti vähenemine ja värvide tuhmumine võivad olla patsiendi jaoks väga häirivad ka suhteliselt hea nägemisteravuse juures.
5. Katarakt takistab mõne teise silmahaiguse jälgimist või ravi
Mõnikord võib väga hägune lääts raskendada silmapõhja või võrkkesta hindamist.
Kas katarakti peab kindlasti kohe opereerima?
Mitte alati. Kui katarakt on väike ja inimene näeb hästi ning tema igapäevaelu ei ole häiritud, võib olla täiesti mõistlik silmi regulaarselt jälgida.
Operatsiooni otsus peaks sündima patsiendi ja silmaarsti koostöös, võttes arvesse sümptomeid, nägemise kvaliteeti, igapäevaseid vajadusi, silmade üldist seisundit ning operatsiooni võimalikke riske ja kasu.
Kuidas katarakti opereeritakse?
Katarakti operatsiooni käigus eemaldatakse hägustunud loomulik lääts ning selle asemele paigaldatakse läbipaistev kunstlääts ehk silmasisene lääts (IOL).
Enne operatsiooni tehakse vajalikud silmauuringud ja mõõtmised, mille põhjal valitakse patsiendile sobiv kunstlääts. Näiteks kasutatakse silma pikkuse mõõtmiseks optilist biomeetriat ning hinnatakse sarvkesta kuju ja silma optilisi omadusi.
Tänapäeval on võimalik valida erinevate omadustega kunstläätsede vahel. Seetõttu ei ole katarakti operatsioon ainult „häguse läätse eemaldamine“, vaid oluline on ka nägemise siht pärast operatsiooni.
Milline kunstlääts mulle sobib?
See sõltub inimese silmadest, vanusest, elustiilist, varasemast prillikandmisest ja sellest, millistel kaugustel soovitakse pärast operatsiooni võimalikult hästi näha.
Võimalikud on näiteks:
monofokaalsed läätsed- tavaliselt optimeeritud ühe põhidistantsi jaoks;
toorilised läätsed- astigmatismi korrigeerimiseks;
multifokaalsed või EDOF-läätsed- eesmärgiga vähendada prillivajadust erinevatele kaugustele.
Kõigile ei sobi sama tüüpi lääts. Sobiva variandi valikul tuleb arvestada ka teiste silmahaiguste, sarvkesta seisundi ja patsiendi ootustega.
Kas katarakti operatsioon on valus?
Tänapäevane katarakti operatsioon toimub enamasti lokaalse tuimestusega ning patsient on protseduuri ajal ärkvel.
Operatsioon ise on suhteliselt lühike ning pärast protseduuri saab patsient üldjuhul koju minna vastavalt kliiniku korraldusele ja oma silma seisundile.
Nagu iga operatsiooniga, kaasnevad ka katarakti operatsiooni võimalikud tüsistused. Seetõttu on enne operatsiooni oluline arutada silmaarstiga konkreetse patsiendi riske, oodatavat tulemust ja taastumist.
Kuidas teada saada, kas minul on aeg operatsiooniks?
Kõige olulisem ei ole ainult küsimus „Kui halb mu nägemine on?“, vaid:
„Kui palju minu nägemine minu elu praegu piirab?“
Kui märkad, et lugemine, autojuhtimine, töötamine, liikumine või muud igapäevased tegevused on muutunud nägemise tõttu keerulisemaks, on mõistlik tulla silmaarsti vastuvõtule.
Silmaarst hindab katarakti ulatust, nägemisteravust ja nägemise kvaliteeti ning kontrollib ka silma teisi struktuure. Seejärel saab koos otsustada, kas praegu on õige aeg operatsiooniks või on mõistlik silmi veel jälgida.
Kokkuvõtteks
Katarakti ei pea opereerima lihtsalt sellepärast, et see on olemas. Operatsioon muutub vajalikuks siis, kui katarakt hakkab nägemist ja igapäevast elu olulisel määral mõjutama või kui silmaarst leiab muu meditsiinilise põhjuse operatsiooni soovitamiseks.
Ja vastupidi- ei ole vaja oodata, kuni nägemine muutub väga halvaks. Tänapäevased soovitused lähtuvad eelkõige sellest, kuidas katarakt mõjutab inimese nägemisfunktsiooni ja elukvaliteeti, mitte ühest kindlast nägemisteravuse piirist.
Kui märkad, et nägemine on muutunud häguseks, öine autojuhtimine on ebamugav või prillid ei anna enam endist nägemiskvaliteeti, broneeri silmaarsti vastuvõtt.
